28. nov 2011
TUNNITÖÖ
õ lk 122 s, õ lk 123-125 s
MATEMAATIKA
Arvud 100 000-ni.
KODUNE TÖÖ:
EESTI KEEL õ h 35, 37, 40 k (koomiks vih)
MATEM. tv lk 64 k, õ ül 315, 317 k
Õp Kristina
25. nov 2011
24. nov 2011
ADVENDIAEG
Küünlaleegi võbin tasa,
toale varje heidab ...
pimeduse loore aasal,
väljas sügis peidab.
Mõtted laiutamas
tiibu, jõuluaega ette...
igatsuse hetked viivu,
taas on jõudmas kätte.
Vaikne rahu hingesopis,
valdab hetkeks Sindki...
küünlaleegis sõpredele,
soovime esimest adventi...
Kohtume esmaspäeval pikas koridoris 1. tunni alguses, et süüdata koos esimene advendiküünal.
Õp Kristina
23. nov 2011
Kadripäev - 25. november
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.
Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka.
16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks.
Maskeerimine
Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad – varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas – oma tänaval, tuttavate majades.
Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidid, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, 20. sajandil ilustatud rohkete lintide, lehvide, litrite, helmestega, tihti kasutati näo varjamiseks kardinat või loori. Valmistati ka kunstpatse, varem linast, hiljem vatist, riidest ja muust käepärasest. 20. sajandil hakati näo maskiga varjamise asemel seda värvima, mis oskusliku tegutsemise korral moondab isiku täiesti tundmatuks. Kuid näo varjamine on muutunud teisejärgulisemaks, nii et sageli värvitakse põgusalt või üksnes meigitakse tugevamate värvidega. Peamine on ikkagi ilusaks maskeerimine.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kadripaev.php22. nov 2011
MANDRID JA OOKEANID
7. nov 2011
ISADEPÄEV
11. novembril kell 18.00 tähistame isadepäeva Osula kooli väikeses saalis. Oodatud kogu pere!
Külla tulevad Kärgula naised!
4. nov 2011
VÕRU KEELE NÄDAL
IISPÄIV
☺Võro keele tunn´ 1.-5. klass, väikun saalin – oppaja Kübärä Merili
TÕÕSÕPÄIV
☺Keelepesä ja võro keele oppus I kooliastmen – loeng oppajile (Mariko Faster, Merili Küppar)
KOLMAPÄIV
☺Ettelugemispäiv Võro latsiraamatukogon „Kullõ’, ma loe sullõ!” – võrokiilsite tekste lugõmisvõigõlus 2.-7. klassi latsile
NELÄPÄIV
☺ Esädepäiv
Perimusmuusiga tunn` Kärgula Naisilt ja rahvaliku mängu-tantsu
PUULPÄIV
☺Võrokiilse näüteringi laagri Sulbin Roosu vabaaokeskusen