4. klass küpsetas tööõpetuse tunnis leiba.
31. okt 2011
19. okt 2011
MEELDETULETUS
21. oktoobril kell 8.00 väljasõit Osula kooli eest. Alustame sõitu Lätimaale.
Nendel, kes ei sõida Riiga, on lühendatud koolipäev.
Õp Kristina
Nendel, kes ei sõida Riiga, on lühendatud koolipäev.
Õp Kristina
13. okt 2011
TUNNITÖÖ
Neljapäev, 13. oktoober
1) eesti keel Lugemistund
2) eesti keel Loovtööde kirjutamine
3) matem Summa korrutamise omadus
4) loodus KT
KODUNE TÖÖ
eesti keel õ lk 62-64 lug, tv h 37 k
matem tv lk 40 k
Kolmapäevaks tööõpetuse tunniks võtta vihik ja kirjutada leiva küpsetamisest ja kindlasti pane kirja üks leivaretsept!!! Hakkame küpsetama leiba (2. tunni ajal)!!! Kolmapäeval tunnis ettekanded leiva küpsetamisest!
Õp Kristina
1) eesti keel Lugemistund
2) eesti keel Loovtööde kirjutamine
3) matem Summa korrutamise omadus
4) loodus KT
KODUNE TÖÖ
eesti keel õ lk 62-64 lug, tv h 37 k
matem tv lk 40 k
Kolmapäevaks tööõpetuse tunniks võtta vihik ja kirjutada leiva küpsetamisest ja kindlasti pane kirja üks leivaretsept!!! Hakkame küpsetama leiba (2. tunni ajal)!!! Kolmapäeval tunnis ettekanded leiva küpsetamisest!
Õp Kristina
11. okt 2011
TUNNITÖÖ
Teisipäev, 11. oktoober
matemaatika
tv lk 38 hinde peale, korrutustabeli kordamine
eesti keel
"Vanasarvik ja karu" pala lugemine/jutustamine
õ lk 62-63 lug
loovtööde/harjutuste vih vig par
KODUNE TÖÖ:
eesti keel PUHTAND vih (Kui ma oskaksin mõtteid lugeda)
matem KORRUTUSTABEL kor
Õp Kristina
matemaatika
tv lk 38 hinde peale, korrutustabeli kordamine
eesti keel
"Vanasarvik ja karu" pala lugemine/jutustamine
õ lk 62-63 lug
loovtööde/harjutuste vih vig par
KODUNE TÖÖ:
eesti keel PUHTAND vih (Kui ma oskaksin mõtteid lugeda)
matem KORRUTUSTABEL kor
Õp Kristina
10. okt 2011
TUNNITÖÖ
1) eesti keel õ lk 57-59, tv h 33-34, tv h 34 vih k
2) matem TK vigade parandus, teise variandi lahendamine
3) eesti keel õ lk 60-61, tv h 35-36
KODUNE TÖÖ:
eesti keel õ lk 58 lug jut
matem tv lk 38 k
Õp Kristina
2) matem TK vigade parandus, teise variandi lahendamine
3) eesti keel õ lk 60-61, tv h 35-36
KODUNE TÖÖ:
eesti keel õ lk 58 lug jut
matem tv lk 38 k
Õp Kristina
7. okt 2011
PREEMIAREIS
Palun esmaspäevaks teada anda, kes on tulijad Riiga.
Reisiraha tuua õpetaja kätte!
Õp Kristina
Reisiraha tuua õpetaja kätte!
Õp Kristina
TUNNITÖÖ
Reede, 7. oktoober
eesti keel - õ lk 55-56, tv h 31-32
matem - TK. Korrutamine. Korrutamise omadused.
kunst - Joonistasime konni (akvarell)
KODUNE TÖÖ:
eesti keel - PUHTAND vihikusse (Kuidas tekkisid Kuule augud)
MUSTAND paberile (Kui ma oskaksin mõtteid lugeda)
matem - tv lk 36-37 k
Õp Kristina
eesti keel - õ lk 55-56, tv h 31-32
matem - TK. Korrutamine. Korrutamise omadused.
kunst - Joonistasime konni (akvarell)
KODUNE TÖÖ:
eesti keel - PUHTAND vihikusse (Kuidas tekkisid Kuule augud)
MUSTAND paberile (Kui ma oskaksin mõtteid lugeda)
matem - tv lk 36-37 k
Õp Kristina
6. okt 2011
TUNNITÖÖ
Kolmapäev, 5. oktoober
1) Külas Rainer
2) AKTUS
3) matemaatika - tv lk 32, 35
4) tööõpetus - meisterdasime tammetõrudest mehikesi
5) loodus - Maa kaaslane Kuu (õ lk 22-23)
6) eesti keel - TL (Nimed)
KODUNE TÖÖ:
eesti keel - TL lõp
matem - lehelt k
Neljapäev, 6. oktoober
1) eesti keel - Lugemistund
2) eesti keel - KT, Kuulamisülesanne 1
3) matem - tv lk 34 RÜHMATÖÖ
4) loodus - õ lk 24 - 30
TEKST VIHIKUSSE:
Kuu on planeedi Maa ainus looduslik kaaslane. Kuu tiirleb ümber Maa ja teeb umbes ühe kuuga täistiiru. Kuu on alati Maa poole suunatud ühe ja sama poolega, seetõttu ei näe me Kuu teist külge. Kuud näeme seetõttu, sest Päikeselt tuleb valgus ja valgus peegeldub Kuult Maale, Kuu ise valgust ei kiirga. Päikesesüsteemis on ainus valgustaja Päike. Me näeme ainult seda osa Kuust, millelt valgus meie poole peegeldub. Kuu liigub kogu aeg ja peegelduvad kohad muutuvad ja seepärast me näeme poolkuud, täiskuud jne.
Alates 1957. aastast on inimesed saatnud ümber Maa tiirlema tuhandeid tehiskaaslasi. Neid nimetatakse satelliitideks. Esimese Maa tehiskaaslase nimi oli Sputnik. Satelliidid saadetaske rakettidega Maast nii kaugele, et õhk ei takistaks nende liikumist. Osadel tehiskaaslastel on kaamerad, et pildistada maad ja merd; osad jälgivad kosmost ning saadavad meile andmeid planeetide ja tähtede kohta. Tehiskaaslased jälgivad ka vihma, torme ja pilvi ning mõõdavad maa- ja merepinna temperatuuri. Tehiskaaslaste eluiga ei ole lõputu, tavaliselt suudavad need töötada 8-12 aastat. Seejärel suunatakse nad prügiorbiibile.
KODUNE TÖÖ:
eesti keel - õ lk 54 EÜ vih k
matem - tv lõp
loodus - õ lk 22-30, vih jut
Õp Kristina
1) Külas Rainer
2) AKTUS
3) matemaatika - tv lk 32, 35
4) tööõpetus - meisterdasime tammetõrudest mehikesi
5) loodus - Maa kaaslane Kuu (õ lk 22-23)
6) eesti keel - TL (Nimed)
KODUNE TÖÖ:
eesti keel - TL lõp
matem - lehelt k
Neljapäev, 6. oktoober
1) eesti keel - Lugemistund
2) eesti keel - KT, Kuulamisülesanne 1
3) matem - tv lk 34 RÜHMATÖÖ
4) loodus - õ lk 24 - 30
TEKST VIHIKUSSE:
Kuu on planeedi Maa ainus looduslik kaaslane. Kuu tiirleb ümber Maa ja teeb umbes ühe kuuga täistiiru. Kuu on alati Maa poole suunatud ühe ja sama poolega, seetõttu ei näe me Kuu teist külge. Kuud näeme seetõttu, sest Päikeselt tuleb valgus ja valgus peegeldub Kuult Maale, Kuu ise valgust ei kiirga. Päikesesüsteemis on ainus valgustaja Päike. Me näeme ainult seda osa Kuust, millelt valgus meie poole peegeldub. Kuu liigub kogu aeg ja peegelduvad kohad muutuvad ja seepärast me näeme poolkuud, täiskuud jne.
Alates 1957. aastast on inimesed saatnud ümber Maa tiirlema tuhandeid tehiskaaslasi. Neid nimetatakse satelliitideks. Esimese Maa tehiskaaslase nimi oli Sputnik. Satelliidid saadetaske rakettidega Maast nii kaugele, et õhk ei takistaks nende liikumist. Osadel tehiskaaslastel on kaamerad, et pildistada maad ja merd; osad jälgivad kosmost ning saadavad meile andmeid planeetide ja tähtede kohta. Tehiskaaslased jälgivad ka vihma, torme ja pilvi ning mõõdavad maa- ja merepinna temperatuuri. Tehiskaaslaste eluiga ei ole lõputu, tavaliselt suudavad need töötada 8-12 aastat. Seejärel suunatakse nad prügiorbiibile.
KODUNE TÖÖ:
eesti keel - õ lk 54 EÜ vih k
matem - tv lõp
loodus - õ lk 22-30, vih jut
Õp Kristina
5. okt 2011
ÕUNA-KANEELIMUFFINID
Uku ema retsept!
AITÄH UKU EMALE! VÄGA MAITSVAD MUFFINID!
Kasuta toasoojaid toiduained!
* 5 dl nisujahu
* 1 1/4 dl suhkrut
* 3 tl küpsetuspulbrit
* 1/2 tl kaneeli
* näpuotsatäis soola
* 100 g võid
* 2 õuna
* 2 dl tükeldatud pähkleid
* 1 muna
* 1 1/2 dl piima
* 1 tl kaneeli
* 1 spl fariinsuhkrut
Sega kuivained omavahel. Haki 100 g võid jahusegusse, sega. Pane saadud segust 3/4 dl katteks kõrvale. Koori 2 õuna, tükelda kuubikuteks. Klopi muna lahti, sega piimaga. Lisa ülejäänud jahusegu. Lisa tükeldatud õunad ja sega kõik ühtlaseks. Tõsta tainas pabervormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse. Täida 3/4 ulatuses taignaga. Sega 1 tl kaneeli ja 1 spl kuhjaga fariinsuhkrut ülejäänud jahusegusse ja puista muffinivormidesse. Küpseta 200 kraadi juures 20n minutit.
HEAD ISU!
AITÄH UKU EMALE! VÄGA MAITSVAD MUFFINID!
Kasuta toasoojaid toiduained!
* 5 dl nisujahu
* 1 1/4 dl suhkrut
* 3 tl küpsetuspulbrit
* 1/2 tl kaneeli
* näpuotsatäis soola
* 100 g võid
* 2 õuna
* 2 dl tükeldatud pähkleid
* 1 muna
* 1 1/2 dl piima
* 1 tl kaneeli
* 1 spl fariinsuhkrut
Sega kuivained omavahel. Haki 100 g võid jahusegusse, sega. Pane saadud segust 3/4 dl katteks kõrvale. Koori 2 õuna, tükelda kuubikuteks. Klopi muna lahti, sega piimaga. Lisa ülejäänud jahusegu. Lisa tükeldatud õunad ja sega kõik ühtlaseks. Tõsta tainas pabervormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse. Täida 3/4 ulatuses taignaga. Sega 1 tl kaneeli ja 1 spl kuhjaga fariinsuhkrut ülejäänud jahusegusse ja puista muffinivormidesse. Küpseta 200 kraadi juures 20n minutit.
HEAD ISU!
ÕPPEREIS
Tere, armsad vanemad!
14. oktoobril kell 8.00 sõidame ÕPPEREISILE Vastseliina Piiskopilinnusesse ja muuseumi ning Obinitsa Seto Muuseumitarre. Piletiraha 3,80 € tuua õpetaja kätte.
Õp Kristina
4. okt 2011
KANEELISAIAKESTE PÄEV
Rootsis on kaneelisaiakesed väga populaarsed. Kalendris leidub isegi kaneelisaiakeste päev - 4. oktoober.
KLASSIKALISED KANEELISAIAD
Kogusest saab ca 35 kuklit
KLASSIKALISED KANEELISAIAD
Kogusest saab ca 35 kuklit
- 5 dl piima
- 200 g võid
- 1 tl soola
- 1 dl suhkrut
- 50 g pärmi
- 0,9 - 1 kg jahu
- Vahele määrimiseks võid ja kaneeli-suhkru segu
Valmista pärmitaigen. Selleks sega pärm suhkru ja soolaga, lisa käesoe piim ning sulatatud (käesooja temperatuurini jahutatud) või. Lisa jahu, sõtku tainas. Pane tunnikeseks rätiku alla sooja kohta kerkima. Jaga kerkinud tainas kaheks ja rulli õhukeseks. Määri tainale toasoe või ja puista peale kaneeli-suhkru segu. Rulli ja lõika parajateks tükkideks. Aseta muffinipaberitesse ja küpseta muffinipannis, 200-kraadises ahjus 15-20 minutit. Parimad ahjusoojalt ja piimaga.
HEAD ISU!
Tellimine:
Postitused (Atom)