20. dets 2011
21. DETSEMBER
2. tund PEAPROOV
3. tund PEAPROOV
4. tund TUNNISTUSED
Bussid kell 12.00
Õhtul jõulupidu kell 18.00
Selga rahvariided!
Õp Kristina
15. dets 2011
JÕULUTERVITUS
Meie klassist osalevad jõulutervituses järgmised õpilased:
* Anette-Liis
* Hipp
* Jos Kristian
* Henri
* Gerli
Palun panna pidulikult riidesse (must-valge)!
Väljasõit peale 1. tundi.
Õp Kristina
TUNNITÖÖ
15.12
EESTI KEEL
tv lk 55-56k
EESTI KEEL
Iseseisev töö
MATEMAATIKA
õ lk 136-139 s
LOODUS
õ lk 85-88 lug
tv lk 39-40 k
KODUNE TÖÖ:
eesti keel tv h 104-109 k
matemaatika tv lk 86-87 k
Õp Kristina
14. dets 2011
REEDE, 16. DETSEMBER
ÕHTUL PENSIONÄRIDE PEOL ESINEMINE
Kohtume kell 18.00 Osula kooli väikeses saalis. Meie esinemine on kell 18.30.
Selga rahvariided, tüdrukutel punupatsid. Jalga tumedad kingad või tantsusussid.
Esineme järgmiste tantsudega:
* Kassariku polka
* Velekesõ
* Tüdrukute võimlemiskava
Õp Kristina
12. dets 2011
KLASSIÕHTU
Küpsetame piparkooke ja jõululeiba.
Riietus: päkapikuline...
Õp Kristina
9. dets 2011
JÕULUÕHTU
JÕULUPIDU ON RAHVUSLIKUS STIILIS.
IV klass paneb selga rahvariided. Jalga mustad sussid või tumedad kingad.
Tüdrukutel juuksed patsidesse punuda. Esineme Soome-Eesti tansupeoks õpitud tantsuga "Kassariku polka".
Antud stiilinõuanne on soovituslik ka lapsevanematele.
TUNNITÖÖ
09.12
EESTI KEEL
Kontrolltöö
õ lk 153-155 lug
MATEMAATIKA
KT analüüs
õ ül 427, 441 k
KODUNE TÖÖ:
eesti keel õ lk 156 h 2 k (mustand paberile)
eesti keel LUGEMISTEST ("Kristiina, see keskmine"; "Viplala")
matemaatika tv lk 78-79 k
Õp Kristina
8. dets 2011
KIVIMID JA KIVISTISED
TUNNITÖÖ
08.12
EESTI KEEL
Lugemistund
EESTI KEEL
"Väike mos-naine ja kakk" jut
õ lk 144-147 lug, tv lk 41-42 k
MATEMAATIKA
Kontrolltöö
LOODUS
Kivimid ja kivistised jut
õ lk 78-81 lug, tv lk 34 h 1, lk 35 h 4; tv lk 36 h 1, 2
KODUNE TÖÖ:
EESTI KEEL õ lk 149-152 lug, tv lk 43-44 k
MATEMAATIKA õ lk 118-127 s, tv lk 76-77 k
LOODUS õ lk 78-81 jut, tv lk 37 h 1 k
Õp Kristina
7. dets 2011
TUNNITÖÖ
07.12
MATEMAATIKA
Tunnikontroll (pikkusühikud)
õ lk 114-117 s
õ h 414-416 k vih
TÖÖÕPETUS
Voolimine plastiliinist
LOODUS
Kontrolltöö
KODUNE TÖÖ:
matemaatika tv lk 72 k
loodus õ lk 72-77 jut
inglise keel vih kor KT
Õp Kristina
6. dets 2011
JÕULULAAT 13. detsember
Müügil küpsetised, kvaliteetne käsitöö.
Heategevusloterii, õnne valamine
Heategevusloterii jaoks ootame kasutamata esemeid kõigilt, kes soovivad toetada Osula kooli huvitegevust. Asjad tuua õp Marianne kabinetti.
JÕULUD
13. detsembril kell 13.30 JÕULULAAT
16. detsembril ESINEMINE PENSIONÄRIDE PEOL
21. detsembril kell 18.00 JÕULUÕHTU
TUNNITÖÖ
06.12
MATEMAATIKA
õ lk 110-111 kor
Koduse töö kontroll (tv)
tv lk 70 k
LOODUS (muusika tunni asemel)
Kordamine KT-ks
õ lk 70-71 lug
vih joonis Maa siseehitusest
EESTI KEEL
õ lk 137-143 lug
tv lk 39 k
KODUNE TÖÖ
MATEM. tv lk 71 k, pikkusühikud kor
LOODUS tv lk 33-34 (Maa siseehitus)
Korrata KT-ks. Teeme kontrolltöö 5 ptk peale (Maa kujutamine kaardil)
EESTI KEEL õ lk 140-143 jut, tv lk 40 k (neljapäevaks)
REEDEL EESTI KEELEST KT
Õp Kristina
5. dets 2011
TUNNITÖÖ
05.12
eesti keel
õ lk 132-133 ilm lug
õ h 51-52 kontrollimine
tv lk 36-38 k
matemaatika
Kontrolltöö
eesti keel
Kordamine KT-ks
tv lk 53-54 k
KODUNE TÖÖ:
eesti keel Puhtand vih k
matemaatika õ lk 110-113 s, tv lk 68-69 k
Õp Kristina
1. dets 2011
PIKAPÄEVA TOIDURAHA
Tanel 3,20
Uku 4,40
Henri 4,00
Daile 4,40
Jos Kristian 4,40
Joosep 4,40
Karina 4,40
Anette-Liis 3,20
Andre 4,40
Õp Kristina
TUNNITÖÖ
õ lk 128-131 s
tv lk 34-35 k
matemaatika
UUS õ ül 348, 352, 357 s; õ ül 382, 383 k
VANA õ ül 340, 344, 349 s; õ ül 374, 375 k
loodusõpetus
õ lk 58-65 s
Töölehe täitmine
KODUNE TÖÖ:
eesti keel õ lk 131 h 3 k, õ h 47 k
matemaatika tv lk 67 k
loodusõpetus õ lk 66-68 lug, õ lk 69 kordamisküsimustele vast k
Õp Kristina
28. nov 2011
TUNNITÖÖ
õ lk 122 s, õ lk 123-125 s
MATEMAATIKA
Arvud 100 000-ni.
KODUNE TÖÖ:
EESTI KEEL õ h 35, 37, 40 k (koomiks vih)
MATEM. tv lk 64 k, õ ül 315, 317 k
Õp Kristina
25. nov 2011
24. nov 2011
ADVENDIAEG
Küünlaleegi võbin tasa,
toale varje heidab ...
pimeduse loore aasal,
väljas sügis peidab.
Mõtted laiutamas
tiibu, jõuluaega ette...
igatsuse hetked viivu,
taas on jõudmas kätte.
Vaikne rahu hingesopis,
valdab hetkeks Sindki...
küünlaleegis sõpredele,
soovime esimest adventi...
Kohtume esmaspäeval pikas koridoris 1. tunni alguses, et süüdata koos esimene advendiküünal.
Õp Kristina
23. nov 2011
Kadripäev - 25. november
Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi.
Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. Ülo Tedre arvates oli algselt tegemist koguni tütarlaste initsiatsiooniriitusega, nende vastuvõtuga täisealiste hulka.
16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks.
Maskeerimine
Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad – varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas – oma tänaval, tuttavate majades.
Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidid, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, 20. sajandil ilustatud rohkete lintide, lehvide, litrite, helmestega, tihti kasutati näo varjamiseks kardinat või loori. Valmistati ka kunstpatse, varem linast, hiljem vatist, riidest ja muust käepärasest. 20. sajandil hakati näo maskiga varjamise asemel seda värvima, mis oskusliku tegutsemise korral moondab isiku täiesti tundmatuks. Kuid näo varjamine on muutunud teisejärgulisemaks, nii et sageli värvitakse põgusalt või üksnes meigitakse tugevamate värvidega. Peamine on ikkagi ilusaks maskeerimine.
http://www.folklore.ee/Berta/tahtpaev-kadripaev.php22. nov 2011
MANDRID JA OOKEANID
7. nov 2011
ISADEPÄEV
11. novembril kell 18.00 tähistame isadepäeva Osula kooli väikeses saalis. Oodatud kogu pere!
Külla tulevad Kärgula naised!
4. nov 2011
VÕRU KEELE NÄDAL
IISPÄIV
☺Võro keele tunn´ 1.-5. klass, väikun saalin – oppaja Kübärä Merili
TÕÕSÕPÄIV
☺Keelepesä ja võro keele oppus I kooliastmen – loeng oppajile (Mariko Faster, Merili Küppar)
KOLMAPÄIV
☺Ettelugemispäiv Võro latsiraamatukogon „Kullõ’, ma loe sullõ!” – võrokiilsite tekste lugõmisvõigõlus 2.-7. klassi latsile
NELÄPÄIV
☺ Esädepäiv
Perimusmuusiga tunn` Kärgula Naisilt ja rahvaliku mängu-tantsu
PUULPÄIV
☺Võrokiilse näüteringi laagri Sulbin Roosu vabaaokeskusen
31. okt 2011
19. okt 2011
MEELDETULETUS
Nendel, kes ei sõida Riiga, on lühendatud koolipäev.
Õp Kristina
13. okt 2011
TUNNITÖÖ
1) eesti keel Lugemistund
2) eesti keel Loovtööde kirjutamine
3) matem Summa korrutamise omadus
4) loodus KT
KODUNE TÖÖ
eesti keel õ lk 62-64 lug, tv h 37 k
matem tv lk 40 k
Kolmapäevaks tööõpetuse tunniks võtta vihik ja kirjutada leiva küpsetamisest ja kindlasti pane kirja üks leivaretsept!!! Hakkame küpsetama leiba (2. tunni ajal)!!! Kolmapäeval tunnis ettekanded leiva küpsetamisest!
Õp Kristina
11. okt 2011
TUNNITÖÖ
matemaatika
tv lk 38 hinde peale, korrutustabeli kordamine
eesti keel
"Vanasarvik ja karu" pala lugemine/jutustamine
õ lk 62-63 lug
loovtööde/harjutuste vih vig par
KODUNE TÖÖ:
eesti keel PUHTAND vih (Kui ma oskaksin mõtteid lugeda)
matem KORRUTUSTABEL kor
Õp Kristina
10. okt 2011
TUNNITÖÖ
2) matem TK vigade parandus, teise variandi lahendamine
3) eesti keel õ lk 60-61, tv h 35-36
KODUNE TÖÖ:
eesti keel õ lk 58 lug jut
matem tv lk 38 k
Õp Kristina
7. okt 2011
PREEMIAREIS
Reisiraha tuua õpetaja kätte!
Õp Kristina
TUNNITÖÖ
eesti keel - õ lk 55-56, tv h 31-32
matem - TK. Korrutamine. Korrutamise omadused.
kunst - Joonistasime konni (akvarell)
KODUNE TÖÖ:
eesti keel - PUHTAND vihikusse (Kuidas tekkisid Kuule augud)
MUSTAND paberile (Kui ma oskaksin mõtteid lugeda)
matem - tv lk 36-37 k
Õp Kristina
6. okt 2011
TUNNITÖÖ
1) Külas Rainer
2) AKTUS
3) matemaatika - tv lk 32, 35
4) tööõpetus - meisterdasime tammetõrudest mehikesi
5) loodus - Maa kaaslane Kuu (õ lk 22-23)
6) eesti keel - TL (Nimed)
KODUNE TÖÖ:
eesti keel - TL lõp
matem - lehelt k
Neljapäev, 6. oktoober
1) eesti keel - Lugemistund
2) eesti keel - KT, Kuulamisülesanne 1
3) matem - tv lk 34 RÜHMATÖÖ
4) loodus - õ lk 24 - 30
TEKST VIHIKUSSE:
Kuu on planeedi Maa ainus looduslik kaaslane. Kuu tiirleb ümber Maa ja teeb umbes ühe kuuga täistiiru. Kuu on alati Maa poole suunatud ühe ja sama poolega, seetõttu ei näe me Kuu teist külge. Kuud näeme seetõttu, sest Päikeselt tuleb valgus ja valgus peegeldub Kuult Maale, Kuu ise valgust ei kiirga. Päikesesüsteemis on ainus valgustaja Päike. Me näeme ainult seda osa Kuust, millelt valgus meie poole peegeldub. Kuu liigub kogu aeg ja peegelduvad kohad muutuvad ja seepärast me näeme poolkuud, täiskuud jne.
Alates 1957. aastast on inimesed saatnud ümber Maa tiirlema tuhandeid tehiskaaslasi. Neid nimetatakse satelliitideks. Esimese Maa tehiskaaslase nimi oli Sputnik. Satelliidid saadetaske rakettidega Maast nii kaugele, et õhk ei takistaks nende liikumist. Osadel tehiskaaslastel on kaamerad, et pildistada maad ja merd; osad jälgivad kosmost ning saadavad meile andmeid planeetide ja tähtede kohta. Tehiskaaslased jälgivad ka vihma, torme ja pilvi ning mõõdavad maa- ja merepinna temperatuuri. Tehiskaaslaste eluiga ei ole lõputu, tavaliselt suudavad need töötada 8-12 aastat. Seejärel suunatakse nad prügiorbiibile.
KODUNE TÖÖ:
eesti keel - õ lk 54 EÜ vih k
matem - tv lõp
loodus - õ lk 22-30, vih jut
Õp Kristina
5. okt 2011
ÕUNA-KANEELIMUFFINID
AITÄH UKU EMALE! VÄGA MAITSVAD MUFFINID!
Kasuta toasoojaid toiduained!
* 5 dl nisujahu
* 1 1/4 dl suhkrut
* 3 tl küpsetuspulbrit
* 1/2 tl kaneeli
* näpuotsatäis soola
* 100 g võid
* 2 õuna
* 2 dl tükeldatud pähkleid
* 1 muna
* 1 1/2 dl piima
* 1 tl kaneeli
* 1 spl fariinsuhkrut
Sega kuivained omavahel. Haki 100 g võid jahusegusse, sega. Pane saadud segust 3/4 dl katteks kõrvale. Koori 2 õuna, tükelda kuubikuteks. Klopi muna lahti, sega piimaga. Lisa ülejäänud jahusegu. Lisa tükeldatud õunad ja sega kõik ühtlaseks. Tõsta tainas pabervormidega vooderdatud muffinipanni pesadesse. Täida 3/4 ulatuses taignaga. Sega 1 tl kaneeli ja 1 spl kuhjaga fariinsuhkrut ülejäänud jahusegusse ja puista muffinivormidesse. Küpseta 200 kraadi juures 20n minutit.
HEAD ISU!
ÕPPEREIS
Tere, armsad vanemad!
14. oktoobril kell 8.00 sõidame ÕPPEREISILE Vastseliina Piiskopilinnusesse ja muuseumi ning Obinitsa Seto Muuseumitarre. Piletiraha 3,80 € tuua õpetaja kätte.
Õp Kristina
4. okt 2011
KANEELISAIAKESTE PÄEV
KLASSIKALISED KANEELISAIAD
Kogusest saab ca 35 kuklit
- 5 dl piima
- 200 g võid
- 1 tl soola
- 1 dl suhkrut
- 50 g pärmi
- 0,9 - 1 kg jahu
- Vahele määrimiseks võid ja kaneeli-suhkru segu
Valmista pärmitaigen. Selleks sega pärm suhkru ja soolaga, lisa käesoe piim ning sulatatud (käesooja temperatuurini jahutatud) või. Lisa jahu, sõtku tainas. Pane tunnikeseks rätiku alla sooja kohta kerkima. Jaga kerkinud tainas kaheks ja rulli õhukeseks. Määri tainale toasoe või ja puista peale kaneeli-suhkru segu. Rulli ja lõika parajateks tükkideks. Aseta muffinipaberitesse ja küpseta muffinipannis, 200-kraadises ahjus 15-20 minutit. Parimad ahjusoojalt ja piimaga.
HEAD ISU!
30. sept 2011
PIKAPÄEVA TOIDURAHA
Tanel 2,00
Uku 2,40
Henri 2,40
Daile 2,40
Jos Kristian 2,40
Joosep 1,60
Karina 2,40
Anette-Liis 2,40
Andre 2,40
Õp Kristina
OKTOOBER - HEA ÕPETAJA KUU
Hea õpetaja kuu 2011 raames
Lapsevanemad ja vilistlased „Tagasi kooli“ ja „Õpetajate päev“
TEISIPÄEV, 04. oktoober – Osula kooli lahtiste uste päev – ootame kõiki lapsevanemaid. Võimalik külastada ainetunde.
- tund Eleri Müürsepp – 4. klassile toimub tund kooli sööklas. Päev jätkub tavapärase tunniplaani alusel.
Kolmapäev, 5. oktoober
- tund RAINER JÕGEVA
- tund ÕPETAJATE PÄEVA AKTUS
- tund MATEMAATIKA
- tund TÖÖÕPETUS
- tund LOODUS
- tund EESTI KEEL
TUNNITÖÖ
eesti keel
Kalemehe jutt
Suur ja väike algustäht
Harjutus vihikusse
Kirjuta harjutus vihikusse ja pane suur algustäht, kuhu vaja.
Suusataja Jaak Mae on pärit Järvamaalt Albu vallast, kus tema auks korraldatakse igal aastal suusavõistlusi. Nendel võistlustel on käinud suusatamas teisi kuulsaid sportlasi, näiteks Frode Estil, Kristina Šmigun, Vassili Rotšev, Andreas Södergren, Andrus Veerpalu jpt. Jaak Mae on võitnud olümpiapronksi 15 km klassikalises suusatamises. Ta on osalenud neljal olümpial, esimest korda Lillehammeris 1994. aastal. Jaagu treeneriks on Mati Alaver, kelle kõige tuntum hoolealune on kindlasti Andrus Veerpalu. Jaak sõidab Fischeri suuskadega, Salomoni saabastega, Swixi keppidega ja Toko kinnastega. Ta kuulub Oti – Audentese Spordiklubisse. Jaak Mael on ABIKAASA Jana ja tütred Isabel ning Lauren.
matemaatikaKoduse töö kontroll
tv lk 29 k
KODUNE TÖÖ:
eesti keel MUSTAND
matemaatika õ ül 95 k
Õp Kristina
TUNNITÖÖ
eesti keel
Lugemistund
KRISTIINA, SEE KESKMINE
VIPLALA
eesti keel
õ h 10, 11
Postkaardi kirjutamine
matemaatika
õ lk 38-39
Arvule vahe liitmine
tv lk 28 ül 43
loodus
vih jut
õ lk 20-21
MAA
KODUNE TÖÖ:
matemaatika
tv lk 24 k
eesti keel
õ lk 49 jut pildiseeria järgi "Kalamehejutt"
ESMASPÄEVAKS: Kirjutada loovtöö mustand "Kuidas tekkisid kuule augud?"